Austria asub Euroopa südames. Riigi nimi tuleneb vana-saksakeelsest sõnast “Ostarrichi”, mis tõlkes tähendab “Idamaa”.
Erisugused maalilised maastikud, mitmekesine loomastik ja taimestik, maailmakuulsad suusa- ja termaalveekuurordid, vaimustav arhitektuur, rikkalik kultuuripärand ja muusikatraditsioonid, kõik see teeb Austria erakordselt rikkaks maaks ja meelitab kohale külastajaid igast maailma nurgast.
Ajalugu
Esimene riiklik moodustis tänapäeva Austria alal oli keltide kuningriik Noricum. Noricumist on palju müüte ja legende, sealhulgas müüt pealinnast Noreia, mille asukohta pole suudetud üheselt kindlaks teha. Noricumi tunti eeskätt tähtsaima ekspordiartikli - raua järgi. Sealne raud olevat kõvaduselt suutnud võistelda terasega. Suurem osa teavet Noricumi kohta pärineb Vana-Rooma ajaloolastelt, kes kujutasid sealset rahvast ebatavaliselt rahumeelse ja poliitiliselt osava rahvana, kes elas kaua Rooma riigi sõbraliku naabrina. Lõpuks lülitati Noricum diplomaatilisel teel Rooma riigi koosseisu. Plinius Vanema teatel ei alistunud võitluseta üksnes pealinn, mis vallutati 16 eKr.
Aastal 788 m.a.j. läksid tänapäeva Austria alad Karl Suure impeeriumi koosseisu ja Austriast sai piirimark avaaride vastu, mille hävitasid ungarlaste sissetungid. Austria, eriti tänapäeva Austria idaosa ajalugu, algab umbes 10. sajandist Frangi riigi äärealana.
Rudolf I von Habsburg oli alates 1273. aastast Saksa-Rooma riigi kuningas, aastal 1274 tunnustas teda paavst Gregorius X, kuid ta jäi mitmesugustel põhjustel keisriks kroonimata. Aastal 1278 andis ta Austria oma poegadele. 14. sajandi lõpul ja 15. sajandi algul jagati Austria kolme Habsburgide liini vahel. Albrechti liin sai endale Austria hertsogi tiitli ning Ülem- ja Alam-Austria koos Viiniga, Leopoldi liin sai Steiermargi hertsogiteks, Tirooli liinile läks Tirool. 16. sajandil, kui Habsburgidest sai Euroopa võimsaim dünastia, kujunes Austria nende valduste keskuseks ning Viinist valitseti Böömimaad ja Ungarit, hiljem ka Lõuna-Madalmaid. 1815 sai Austriast Euroopa võimsamaid riike, kuna Viini kongressi järel sai keisririik tagasi vahepeal kaotatud valdused ning Austria keisrist sai ka Saksa Liidu juht. 1867 toimus aga Austria riigi reorganiseerimine Austria-Ungariks. Siseriiklikud pinged selles multietnilises impeeriumis üha kasvasid, kuigi enamik riigi elanikest jäi keisritruuks kuni 1918. aastani. Siis oli sõjaline kaotus aga selge ning prestiiži kaotanud Habsburgide koda ei suutnud riiki enam koos hoida. 11. novembril 1918 lakkas Austria-Ungari keisririik olemast. Märtsis 1938 liideti Austria Anschlussiga Saksamaaga ning selle kohalikuks juhiks sai nats Seyss-Inquart. Austriast sai Saksamaa 13. liidumaa (Ostmark). Aprillis 1945 jõudsid Austriasse ühelt poolt Nõukogude Liidu, teiselt poolt Lääneliitlaste väed. Peale Teist maailmasõda oli Austria analoogselt Saksamaaga jagatud neljaks okupatsioonitsooniks Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude Liidu vahel. Alles 1955. aastal jõuti kokkuleppele ühtse Austria riigi taastamises. Erinevalt Saksamaast sai sellest ühendatud, neutraalne ja demokraatlik riik.
Geograafia
Austria asub Kesk-Euroopa lõunaosas ja hõlmab 83 871 ruutkilomeetri suuruse pindala. Piirneb Šveitsi, Itaalia, Sloveenia, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Lichtensteini ja Saksamaaga. Alpid moodustavad riigi territooriumist 75%, enam kui 10% asetseb kõrgmäestiku platool. Austrias asub 900 üle 3000 m kõrgust mäetippu. Kõrgeim mägi on 3797 meetri kõrgune Grossglockner, millel asub ka Euroopa suurimaid liustikke Pasterze.
Pealinn
Viin. Esimesel sajandil rajati linna praegusel alal roomlaste laager Vindobona. Tänapäeval on see Euroopa kaunemaid ja vanemaid linnu, mille kohta varasemad andmed ulatuvad 1030ndatesse aastatesse.
Oma üle 2000-aastase ajaloo jooksul on Viin säilitanud keiserliku elegantsi, Habsburgide dünastia pärandi. Viini tuntakse põhjendatult Euroopa arhitektuuri pärlina. Suurepärased katedraalid, luksuslikud paleed, suurejoonelised väljakud, ainulaadsete kunstiaaretega muuseumid, arhitektuuristiilid gooti ja Renessanss-stiilist postmodernismini annavad tunnistust linna suurest minevikust ja rikkalikust ajaloolisest ja kultuurilisest pärandist.
Tuledesärasse mattuv õhtune Viin on iga rändaja, romantiku, esteedi, gurmaani ja klassikalise muusika austaja unistus.
Alpid
Alpid. Edelweiss, nahkpükstes mehed sulekesega kübaral, joodeldamine, muinasjutuliselt kaunid külakesed orgudes ja talvised teleülekanded suurvõistlustelt, kus ilma teevad maailmakuulsad välguna mägedest laskuvad värvikates kostüümides ja kiivrites suusakuningad ja – kuningannad. Sellega piirduvad kahjuks enamasti meie teadmised ja kogemused mägisest Alpimaastikust.
Kuid Alpidel on palju pakkuda ka neile, kes tulevad siia esmakordselt, kelle tee suusakuningaks on alles alguses. Algajaid ootavad mõnusalt laiad, lauged ja hästi hooldatud rajad. Pikad laskumised õpetavad õiget sõidurütmi. Suusakuurordid on moodsad ning kohapealt saab laenutada nii vajalikku varustust kui ka palgata suusainstruktori, kelle juhtimisel saavad mäed sõbraks õige ruttu.
Mäesuusatamise populaarsus kasvab aasta-aastalt, lume- ja talverõõmud on meile, põhjamaa rahvale loomulik element. Mäesuusatamine tekitab sõltuvust – loomult seiklejale ja enese proovile panijale sobib see ala ülihasti. Muide, kui nooruses sporti tehtud ja tervis korras, naudivad seda kindlasti ka mitte enam nii noored inimesed.
Peale päeva mägedes saab väsinud lihaseid lõõgastada termaalvees, meie külalisi ootavad maailmaklassi spaad ja saunad.
Unustatud pole ka lapsi. Sel aastal pakub Tez Tour lastele eestikeelset suusakooli.
Ja veel – mägedes jõukus ei loe, siin teevad ilma head sõitjad!
Turism
Tänu oma piiramatutele vaba aja veetmise võimalustele on Austria juba kaua nautinud maineka turismimeka positsiooni. Maalilised orud, avar mägismaa, võimsad liustikud, kristallselge veega järved, pehme kliima, arenenud infrastruktuur, esmaklassiline teenindus, kohalike elanike külalislahkus, grandioossete ajalooliste ja kultuuriliste mälestiste rohkus, hea asukoht, majanduslik ja poliitiline stabiilsus moodustavad vaid väikese osa Austria Vabariigi väärtuste nimistust.
Tänapäeval on Austria parimaid ja populaarsemaid talispordikeskusi mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas. Igal aastal toimuvad riigis prestiižsed rahvusvahelised spordivõistlused. Arvukates alpikuurortides (mille seas mitmetest on saanud kultus-spordikeskused) on ideaalsed tingimused aastaringseks mäe- ja murdmaasuusatamiseks, lumelauasõiduks, uisutamiseks, kelgutamiseks ja jääkeegli mängimiseks.
Austria on õigusega pälvinud aktiivse puhkuse austajate armastuse. Erinevate spordialade seas, mida saab harrastada, on surfamine, purjesport, veesuusatamine, sukeldumine, rafting, lendamine para- ja deltaplaaniga, jalgrattaretked, jalgsimatkad, tennis, squash. Igaüks leiab enda jaoks midagi huvitavat.
Juba ammusest ajast on Austria kuulus oma imettegevate soola-, väävli-, joodi- ja radoonisisaldusega mineraalveeallikate poolest. Maailmakuulsad termaalveekuurordid mitte ainult ei paku erinevaid ravi- ja terviseprogramme, vaid ka kõikvõimalikke vaba aja veetmise võimalusi. Austria on kahtlemata maa, kus saab puhkust veeta aastaringselt, vaatamata sellele, et paljudele seostub ta peamiselt taliturismiga. Olenemata aastaajast saab Austrias külastada vaatamisväärsusi, kultuuri- ja ajaloomälestisi ning nautida selle maa traditsioone ja muusikat.
Austria on kultuuri ja kunsti poolest kogu maailmas võrreldamatult rikas maa, mis iseäranis väljendub muusika- ja draamateatrite ning muuseumide arvukuses: 422 muuseumi, millest 53 loetakse ajaloomälestisteks, 23 on zooloogia- ja botaanikaaiad, pargid ja looduskaitsealad, 33 näitusegaleriid.
Austria on Euroopa musikaalseim maa ja üldtunnustatud kultuurikeskus. Sellel ebatavalisel maal ammutasid inspiratsiooni suured heliloojad Mozart, Schubert, Haydn, Brahms, Gluck, Mahler ja valsikuningas Strauss.
Peale kultuuri, spordi, meelelahutuse ja terviseprogrammide pakub Austria oma külastajatele ka suurepäraseid ostlemisvõimalusi ja võrratuid kulinaarseid elamusi.
